mis oleks ka tõelisuses rakendatav, tuleb teha samm edasi. Tuleb kuninga pea maha lüüa. Hasso Krull küsib, kas me ei võiks kujutleda mässu, mis ei alga mitte sümboolsetest kuulutustest, vaid tegelikust vastastikusest abist (Krull 1998: 138). Küsimus on tema sõnul selles, kuidas toota normaliseerivas ühiskonnas piisaval määral loomulikku anarhiat, et võiks tekkida sümboolse või reaalse uuenemise tingimused. Ta leiab retsepti Kropotkini ideedes: iga spontaanne vastastikuse abi akt on Krulli arvates normaliseerivas ja võltsitavas ühiskonnas mässuline tegu. Süsteem, ütleb ta, on sellest ammu aru saanud: ta toob näiteks pingutused, mida tehakse vaimsete produktide vaba kopeerimise ja vahetuse tõkestamiseks, mida nimetatakse "vaimse omandi kaitseks". Normaliseeriv ühiskond funktsioneerivat ainult indiviidide jätkuva üksteisest isoleerimise, eraldamise ja distantseerimise kaudu. Krull annab taolisele metoodikale
- Uurib sugulust, müüti, totemismi, ja seda kõike sotsiaalse organisatsiooni kontekstis. - Toob Prantsuse sotsioloogia Briti antropoloogiasse. - Liikus palju ringi, õpetas eri kohtades (Cape Town, Sydney, Tonga kuningriik, Chicago). Viimaks naasis Oxfordi. Suri Inglismaal 1955.a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele. Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi. Noorena tuntud kui 'Anarchy-Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu. RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'. Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis.
annaabi.ee 
