2. Mõisakoormistele kindlad piirid ja suurendamine ilma rahalise kompensatsioonita keelatud 3. Tp sai õiguse kaevata sillakohtus oma isanda peale ja põhjuseta kaebused karistatavad 4. Kodukariõiguse hoopide ülempiiri fikseerimine · Tp kaitseseadused kehtisid vaid LM-l ja Eestimaa tp jäid välja · I eramõisade tp isikuvabadusi puudutavad seadused LM-l · Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega · Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem · Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja tunnustasid vallasvara omandiõiguse · Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, reformid peatusid *I eestikeelne piibel 1739(6000): pietistlik pastor Anton Thor Helle ja Eestimaa konsistoorium
Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud tööjõuna otseses tööstuses ( eriti uurali tööstusettevõtetes) Teenisi palka nau vabrikutöölised, samas olid ettevõttega isiklikult seot. Kui ettevõttel läks hästi oli ka tööstusorjadel soodustusi. Kuie ttevõttel läks aga halvasti, siis võidi ka väga paju vireleda. Samas igal juhul, isegi kui hästi läks, said nad 3-4x vähem palka kui omal jõul palka oleks saanud. Suur osa oli ka riigitp (Kazevnnõe kpestjane) e kroonutp. Ei saanud maast lahus osta või müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt linnaelanikuks saada). Lahedam elamine. Riigitp osakaal on ärk-järgult kasvanud. Palju riigitp kasu tpalju riigiettevõtetes nt suurte metsaalade raiumiseks ja laevaehitamisel. Holopid orjad. 1649 a ulozenies on holoppide kohta täiesti eraldi artiklid. Holoppe on eristatud oma õigusliku seisundi poolest tp, neid on nähtud kui vallasasju ja orje. Ulozenies on
annaabi.ee 
