Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalatit juhtis viitsekuberner ning see oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, selle esimeseks ülesandeks oli maksude kogumine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 1811. Aastal reorganiseeriti kuberneride aluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, küikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse
Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti
annaabi.ee 
