Ta on põhjalikult uurinud hingeloendeid ja nende kasutamisvõimalusi ajaloolises uurimistöös. Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida diplomitöid, mis olid pühendatud Eesti perekonnanimede ajaloo, hingeloendite, kirikuraamatute ja eesti talurahvagenealoogia uurimisele. Hingeloendite eesmärk oli fiskaalne pearahakohustusliku elanikkonna kindlaksmääramine. Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid
sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena. Ilmselt on algse venitamise tõttu hiljem toimunud rutuga nimedepanek, sest on näha nimedesüsteeme: sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi
annaabi.ee 
