Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine,
Treikelder 2011) 10 2. Eestimaa kubermangu erikaart Tulenevalt Liivimaa kubermangu põhjalikust kaardistamisest tekkis ka Eestimaa mõisnikel soov erikaardi järele. Schmidti Eestimaa kubermangu kaart oli vasteks Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardile (Varep 1957). Tellimuse ning rahastuse tagasid Eestimaa rüütelkond ning Kose kihelkonnas asunud Meriino Lammaste Kasvatamise Selts. Lepinguga anti selle erikaardi koostamise 1841-1844 ülesanne kroonupalati maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile. (Potter, Treikelder 2011) Mõõtkavaks oli 1:250 000 ning geodeetilise põhisena kasutas ta Läänemere, Tartu meridiaanikaare ja Liivimaa triangulatsiooni andmeid. Algmeridiaaniks oli Läänemere triangulatsioonivõrgu lähtepunkti meridiaan. Kaardi koostamise materjalidena kasutas Schmidt oma varasemate tööde käigus kogutud materjale ja ka mõisaplaane. Sarnaselt Rückeri kaardilehtedele graveeriti Eestimaa kubermangu kaart (Joonis 3) Peterburis
annaabi.ee 
