perekonnanimed , kuid nad olid ilma maata. Maa kuulus jätkuvalt mõisniku valdusesse ja maa kasutamise eest pidid nad tegema mõisale tööd. Veel ei tohtinud nad kubermangust välja reisida ehk siis liikumisvabadus oli piiratud ikka. Mis muutus talupoegade elus pärast passikorralduse seaduse jõustumist? Passi taotlemiseks pidi talupoeg olema vähemalt 21 aastat vana. Selleks pidid ta kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud ning ka vallas elavate sugulaste ülalpidamise kindlustama. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani. Võib öelda, et laienes liikumisvabadus oli, sellega passiga oli talupojal võimalus asuda ükskõik, kus kohta Venemaal. Balti Kubermangudes sai, aga liikuda valla passiga. Millised olid muutused ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus talupoja jaoks, mis mõisniku jaoks?
väljapoole kubermangu, terve Vene keisririigi piirides. See tõi kaasa ulatusliku väljarände eestist kodumaalt lahkunutue arv ulatus kümnetesse tuhandetesse 13. Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud. Lisaks sellele tuli elatusvahenditega kindlustada kõik vallas elavad lähisugulased. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maksimaalselt üheks aastaks. Väekohuslastele tuli väljastada pass punasel blanketil, mitteväekohuslastele anti aga valge pass (valgepassimees). Rannasõidu