,,"Org" on juba ära võetud" lk 18 Perekonnanimede panekul ei tahetud kunagi panna seda nime, mis oli kellelegi juba antud. Niisiis muudeti seda tavaliselt natuke, vahel anti inimesele nimelt pilkav nimi. ,,Mis te must tahate, mul on ju kaasas Kui Hindrik rahvaluulet kogus, siis kroonult antud tunnistusraamat, et olen sattus ta setu meeste ähvarduse väljas õige asja ajamisel." lk 141 osaliseks, nad arvasid, et Prants käib maad kuulamas, et saaks öösel vargile minna. ,,Ma panen su nimeks Maasik. See on Näide sellest, kuidas perekonnanime peaaegu sama." lk 19 seda muudeti, kuna see ol i juba kellelgi
Teorendilepingute sõlmimise keeld hakkas kehtima 1868 aastal. Vana kirjaviis-uus kirjaviis 1843. a ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse uus kirjaviis. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel lõppes uue kirjaviisi kasutuselevõtuga 1880. a algul, millele aitas kaasa Eesti Kirjameeste Selts. Usuvahetus 1845 aastal hakkavad Võru- ja Tartumaal talupojad hulgaliselt soovi avaldama minna üle vene õigeusku, lootuses saada kroonult "hingemaad." 1845. aasta lõpuks on vene õigeusku siirdunud Võrumaal 2325 ja Tartumaal 5304 talupoega. Aasta lõpul vallandub liikumine ka Viljandi- ja Pärnumaal. Kruntimine 19 sajand teisel poolel hakati talusid massiliselt päriseks ostma. Talude väljaostmise eelduseks oli talumaade kruntimine ehk uuestimõõtmine ja küla ühismaadest eraldamine. Seoses 1850 aastal toimunud kruntimisega jagati külade endised ühised karjamaad ja heinamaad talude vahel