Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks
mis pidasid silmas eeskätt baltisaksa mõisnike huve. Kavasid eirates jätkas Vene keskvalitsus Baltimaades vene mõju suurendamise ja saksa mõju vähendamise poliitikat, üritades samaaegselt vältida kohalike põlisrahvaste, eestlaste ja lätlaste, poliitiliste õiguste laienemist. Reaktsiooniga kaasnes uus venestamislaine, mis jõudis Baltimaadesse 1907. aastal. Vene uue peaministri Pjotr Stolõpini innustusel koostasid kroonuametnikud mitmeid suurejoonelisi plaane keskvõimu mõju tugevdamiseks ning eestlaste ja lätlaste venestamiseks — kuni regiooni koloniseerimiseni vene talupoegade ja ametnikega. Ent Peterburi valitsusel puudus jõud ja aeg neid plaane ellu viia. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine
Institutsionaalne väljakujunemine 1630.-40-ndatel aastatel. Alles siis tekib institutsionaalne struktuur. Nõrk, oma autonoomiat eriti polegi. 1710. aastal esimest korda Vene võimud annavad rüütelkonnale autonoomia. Alles siis saab alguse võrdväärne positsioon Eestimaa rüütelkonnaga. Saaremaa rüütelkond saab aluse Taani võimu perioodil. Rüütelkondadel oli juba 17. sajandil, aga eelkõige 18. sajandil kindel roll kohaliku elu juhtimisel. Paljud neist kroonuametnikud. Vene ametnikkond (võimu mõttes) jääb kohapeal suhteliselt nõrgaks, pearaskus selgelt kohalike ehk seisuslike omavalitsuste ehk rüütelkondade käes. Riiklike institutsioonide arengut aeglustas kapatsiteedi puudumine. 1710. aasta kapitulatsioonid annavad aadlile võimaluse kujundada oma Landesstaat. Kiiresti haaratakse kõikvõimalikud võtmepositsioonid. Baltisakslased on omavahel vaidluses selle üle, miks kohapeal on ühtedel nii suur õigus. Debatt toimus 1850-ndatel ja 60-ndatel.
annaabi.ee 
