isamaa-armastust, Eestimaad, emakeelt, muistset priiust. Tema tunded samastuvad tema isiklike kannatuste ja rõõmudega. Luules valutunnetus ja helge lootus. Teisteks teemadeks on loodus ja armastus. Looduslüürika on luule mahukaim osa: ergas loodustaju, sõnastuse tabavus, stiili paindlikkus ja intensiivsus. Vähem isikupärasem on armastuslüürika, kus on tunda võõraid eeskujusid, ei avaldu sügavam elamus. Hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses: “Eesti muld ja eesti süda” jt. Kroonlinnaperioodil muutusid luuletused raskemeelsemaks, eilse tuli kodumaaigatsus. Jamb, trohheus, lõppriim ning rahvalaulu vormielemendid. Ole eeskujuks kaasajal. Näidendid: “Saaremaa onupoeg”, “Kosjakased” - jandid, kerged ja lõbusasisulised, jämekoomika: farsilikult lihtne intriig ja tegelaste ümberriietumised. “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola” 56
) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinnaperioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele
annaabi.ee 
