Kõik üheksa kuud valvas Merlin oma kätetööd ja unistas peagi saabuvatest kullamägedest. Ta joobus paljast mõttest, et varsti seisavad kõigi maade kuningad tema palee ukse taga ning loodavad, et Merlin teeb nemad ka surematuteks. Üheksanda kuu viimasel päeval suutis Miina lohe tappa ning hakkas uhkusega kodupalee poole ratsutama, vaimusilmas juba ette kujutades, kuidas ta ema ja isa ta uhkusega vastu võtavad ning õmbles peas kõige uhkemat ja suursugusemat kleiti oma kroonimistseremooniaks, mida iial nähtud on. Ning samal hetkel tabas teda metsast mürgitatud nool ja printsess Miina langes surnult hobuse seljast maha, ikka veel tulevasest kuningannaametist unistav ilme näol. Miina isa oli hoolitsenud selle eest, et Miia kunagi enam lossi tagasi ei saabu. Artur oli Miina kõrvaldamiseks palganud tagaotsitava vibuküti Robin Hoodi, kes vastutasuks nõudis rikkust ning vabadust. Nüüd, kui keskmine tütar oli hukkunud, ei suutnud kuninga igavest võimulolekut enam miski peatada
tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis, viidates Reimsi piiskop-pühakutele kui Prantsuse monarhide kroonimise õiguste eest vastutajatele. Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada. Olles pidavalt sunnitud kaitsma oma õigust kuningaid kroonida, nõudsid peapiiskopid, et nad saaksid monarhia jumaliku legitiimsuse
Erik uus Rootsi kuningas Johan Soome hertsog Magnus Östergötalangi hertsog Karl Södermanlani hertsog Rootsi Gustav Vasa poegade ajal Rootsi jõudis renessanss. Rootsi territooriumi suurendamine. ERIK XIV 1560-1568. a. Gustav Vasa I abielust Väga hea haridus Väga mitmesugused majanduslikud ja poliitilised plaanid Rootsi Erik XIV ajal ERIK XIV ei soovinud oma võimu vendadega jagada ja selleks koostati 1561. a. ARBOGA PARAGRAHVID. 1561. a. kroonimistseremooniaks valmistati uued võimusümbolid, mis maksid palju. Jagas aadlitiitleid lihtsat päritolu meestele ja valis neid ka oma kaastöölisteks, kuna ei usaldanud kõrgaadlikke. Rootsi Erik XIV ajal Loodi nn kuninga komisjon. Kõrgaadlilt nõuti kindlalt ratsaväeteenistuskohustuse täitmist. Rootsi Erik XIV ajal 1561. a. tunnistab Tallinn ja balti aadel Erik XIV ülemvõimu. 1562. a. abiellub Johan Poola kuninga tütre Katarina Jagellonicaga ja saab
annaabi.ee 
