Makabeus“, „Saul“ ja „Jefta“ Orelikontsertid- 20 Concerto grosso’d- 6 orkestrile ja 12 keelpillidele Orkestrisüitid- nt „Veemuusika“, „Tulevärgimuusika“ (ma ei tea, kas neid on veel) Kantaadid, koorihümnid ja sonaadid Tänapäeval kõige tuntuim teos Händelilt on 1727. Aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud „Zadok the Priest“- seda on mängitud loomisest alates kõikidel Suurbritannia kroonimispidustustel , tuntum on see aga UEFA Meistrite liiga tunnusmeloodiana MÕNED MÕISTED VEEL kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile või orkestrile basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad barokk - teatraalse ja ekstsentrilise väljenduslaadiga ajastu Euroopa kultuuris
vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Tänapäeval on George Frideric Handeli loomingust ülemaailmselt tuntuim ilmselt aga hoopiski 1727. aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud "Zadok the Priest", mida on küll mängitud sellest alates kõikidel Suurbritannia kroonimispidustustel, aga tuntum on see hoopiski kui UEFA Meistrite liiga tunnusmeloodia. Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit.
Kuna rootsil oli seal eriti vähe võimu, hakkas rahvas võitlema Taani võimu vastu. Saavutati Erik VIII kukutamine. Võitlused 16. saj. algul kujunes lõhenenud Rootsis välja kolm poliitilist suunda: uniooni pooldajad, Rootsi iseseisvuse pooldajad ja Rootsi katolik kirik, mis toetas ka uniooni. Kiriku juhiks oli Gustav Trolle. Ta lõpetas vanglas. Rootsi ja Taani muudkui võitlesid ja võitlesid, kuni Kristian II tunnistati Rootsi kuningaks. Vanglast vabanes ka Trolle. Kristjan II kroonimispidustusteks kutsuti 7. november 1520 hulk vaimulikke, aadlikke ja kodanikke kuningalossi. Seal tunnistati kõik süüdi ketserluses ja samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine. Hukkus umbes 90 inimest. Seda sündmust nimetatakse Stockholmi veresaunaks. 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, abi saadi Lübeckilt, Rootsi kuningaks oli Gustav Vasa. Reformatsioon-Luterlust levitas Rootsis Olaus Petri. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus
viimasedki katoliikluse jäänused. Katoliiklane olemist karistati surmanuhtlusega ja see võrdsustati riigireetmisega. Sigismund ja Karl Pärast oma kuningast venna surma võtab Karl Rootsis valitsemise üle, sest vennapoeg on veel Poola. 1593. a. Uppsala koosolek riigiusk peab olema protestantlik; lõpetati Johan III liturgia ja kinnitati Augsburgi usutunnistus; mõisteti hukka kalvinism. Sigismund ja Karl Sigismund saabub Rootsi ja kutsub 1594. a. kroonimispidustusteks kokku Riigipäeva. Sigismund kinnitab Uppsala Riigipäeva otsused. Rahulolematus nii Karli kui ka Sigismundi poolt. Kroonimistseremoonia on protestantlik. Vastuolud onu ja vennapoja vahel süvenevad. Sigismund ja Karl. Soomes toimub ``nuiasõda``, milles Karl esineb talupoegade kaitsjana. SIGISMUND tuleb laevastikuga Rootsi, vallutatakse Kalmar. 1598. a. Stångebo lahing, mille kaotab Sigismund. 1599. a. tagandatakse Sigismund Rootsi troonilt ja uueks kuningaks saab Karl
annaabi.ee 
