d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil) • Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega • Papilloomviirus – soolatüükad, villid – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki • C-hepatiid – levib verekontaktiga - kroonilisena võib põhjustada maksakahjustusi • Herpesviirus – nakatumine toimub kehakontakti kaudu – villid • Rõuged – esimene viirus, mille puhul hakati kasutama vaktsineerimist • HIV – nakatutakse verega • AIDS – HIV edasiarenenud vorm – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom 20. Bio- ja geenitehnoloogia a) Mis on eesmärgiks? • Erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks
Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs.
annaabi.ee 
