Gonokokid võivad üleneda emakakaelast emaka limaskestale, munajuhadesse, munasarjadesse ja siis kõhukelmele. Sel juhul räägitakse vaagnaelundite põletikulisest haigusest. Gonokokkide levikut soodustavad menstruatsioon, hiljutine sünnitus või abort. Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik. Protsess võib levida lisaks kõhuõõnes, tekitades maksa ümber mädakoldeid. Kergemad, kroonilisemad juhud võivad põhjustada ainult kõhukaebusi ja düspareuuniat (valulik suguühe). Üleneva gonorröa hilised tagajärjed on viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline kõhuvalu peamiselt liidetest. Anaalseksi harrastavatel naistel ja homoseksuaalidel võib infitseeruda ka pärasool. Võib esineda valu ja eritis pärasoolest, päraku ümbruse nahk on ärritatud ja punetav. Umbes 25% naistel (rasedatel isegi sagedamini) ja homoseksuaalsetel meestel ning 5%-l
·Toit ·Ärritajad ja kontaktallergeenid ·Õhuga edasi kanduvad allergeenid, nt. kodutolmulestad, loomade ketud, hallitusseened, taimsed tolmud ·Ravimata põletikud ·Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe ilm ·Stress 12 Haiguspilt sõltub haige vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused: punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine. ·Esineb sügelemine, eriti peale dussi või vanni ning ka talvel ·Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes ·Kuivad ja ketendavad huuled ·Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal ·Peopesade nahajoonise tugevnemine ·Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või kätel ·Vähenenud higistamine
vähendaja. Esialgu adaptiivne (vähendab traumast põhjustatud stressi). Traumamälestuse eripärane salvestamine ajus. Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest - Sageli ootamatu alguse ja lõpuga - Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega - Kroonilisemad seisundid (paralüüsid ja anesteesia) võivad areneda seoses mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega - Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravimile resistentsed Dissotsiatiivsete häiretega inimesed - Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi - Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete sümptomite tagajärjeks