ajalooline tuumik, mis vähemalt viimased viissada aastat on kandnud Rootsi-Kallavere küla nime. See piirkond säilitab midagi 20. sajandi alguse talude päriseks ostmise miljööst, siin on põlispuid, uhkeid kiviaedu, ajaloolisi taluehitisi ja üha laienev muuseum. Suurim väärtus on külalislahke ja oma kodupaika armastav külarahvas, kes teeb vahel koos talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema… 3. Maardu keemiakombinaat Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,
Oviir. Siitpeale algasid koolimaja laulu- ja pasunakoori harjutused, mis toimusid igal pühapäeval, vahel ka nädala sees. Need kestsid aastakümneid. Nii olid koolimajad kohaliku kultuurielu keskusteks. Mälestusi Nurtu kooli õpetajatest Andmed Nurtu kooli õpetajate on niisama vähesed kui Päärdu koolis, kuna dokumendid on paljud hävinenud. Kaduma on läinud kauaaegse Nurtu õpetaja Liisa Voore koostatud ja peetud kooli kroonikaraamat 1842-1949 aastate kohta mis võibolla oleks asjasse lähemaid üksikasju lisanud. Kõigile otsimistele vaatamata pole õnnestunud raamatut senini leida. Teatavasti oli Nurtu valla kooli esimeseks õpetajaks C. Ed. Harten välja valinud Vigala mehe, Berend Kens'i, kes olevat omad teadmised omandanud Vigala köstrikoolis. Olevat olnud selle aja kohta tubli koolmeister, kuid Nurtus olnud lühikest aega. 1844. aastal on õpetajaks tulnud Jaan Pääsuke. Kaua ta siin töötas, pole teada.
peatükist. Transpordiühenduse kohalt on olemas mitu põhjalikku uurimust Eesti raudtee ajaloost. Kuna Valga oli endise Liivimaa kubermangu raudteede sõlmpunktiks, siis linna 1 Valgamaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. // Eesti: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus V. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1932. 2 Alleks Vallner. 400 aastat Valga linna. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. 3 Arved Duvin. Valga linna kroonikaraamat. Valga: AS Litero, 2005 4 Meelis Burget. EestiLäti piiri loomine: Magistritöö. Tartu, 2010. 4 piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996.6
annaabi.ee 
