Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata.
1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes võinuks pagulusse jääda aga naasid ja represseeritud said. Mark tööd kirjanduse kateedris, halva eluloo tõttu Saksa sõjavägi üks aasta, pidi lahkuma TÜ raamatukokku tööle. 1950. aastatel oli sunnnitud lahkuma, sai tööd maaparanduses, surmani insenär. Kaks uurimust, mis tal hetkel arvestatavad. Ülevaade Eesti vane,ast kroonikakirjutusest. Muistest Vabadusvõitlusest töö. Teine mees, kelle teema ei sobinud 1970. aastatel oli Rein Helme, lõpetas 1970. aastate lõpus. Suur sõjaajaloo huviline. Napolen kangelaseks ja tema ajastu. Teemaga ei saanud aspirantuuri kohta, suunati kooliõpetajaks Tallinnas. Rääkis seal, mis tegelikult sündinud. Seetõttu sunnitud koolist lahkuma. Õnnestus leida töö konservatooriumis , ühiskonnakabinetis, kus kõige punasem kirjanud. Hea koht, mõistvad kolleegid
annaabi.ee 
