alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis! Hermann von Wartberge (ordumeistri kaplan 1364-1380) - "Chronicon Livoniae", käsitleb aastaid 1180-1378 III Riia linna seisukohalt: Hermann Helewegh (Riia raekirjutaja ja raehärra 1454-1489) - nn Riia peapiiskopkonna punane raamat, käsitleb 15. sajandi keskelt kuni 1489. B – Varauusaegne kroonikakirjutus (16.saj keskpaik-18.sajandi algus). Balthasar Rüssow - Eesti päritolu on kahtlane. Aga kirjutas kuulsaima Liivi sõja aegse kroonika, mis omal ajal juba 3-s trükis välja anti. 1-2 Bremenile, 3. Tallinnale, aastad 1578 ja 1584. Ükski teine sellist kuulsust ei saanud ja seetõttu tegi ka Renner oma tööd selle põhjal ümber. Johannes Renner- ordunotar/sekretär, kirjutas väga wie es eigentlich gewesenlikult ja seetõttu
08.09.15 (II loeng) I keskne allikas- Povest vremehhõh let (Nestori kroonika). ,,Jutustus möödunud aegadest" (JMA) Tegu on hüpoteetilise kroonikaga, mis arvatavasti 12.saj algusest. Munk Nestor oli olemas kuid see, et on tema kroonika on kaheldav.Säilinud hilisemast ümberkirjutusest- 14.saj. Kaurentiuse vanim käsikiri (kroonik Laurenti). Sündinud 9.-10.saj Ilmselt polnud JMA I kroonika. Ilmselt sellele eelnenud 11.saj lõpu algkroonika. V-V kroonikakirjutus 11.-12.saj vahetusest. Selle kroonika kõrval nipet-näpet veel allikaid (kirikukirj., teiste riikide allikad, mis kinnitavad lihtsalt V-V. riigi olemasolu). Kirikuslaavi keeles (pmst vanabulg. keel mis loodi bütsantsi slaavlaste kristianiseeriumiseks). Leto- aasta, pis- kiri (letopist) = aastakiri (võib tõlkida annaaliks). Aastaparagrahvide kaupa. 5508- V-V aastarvust tuleb lahutada, et saada u meie ajaarvamise aasta, sest neil oli 3 sündmust aasta alguse arvutamiseks. 1.sept/1
annaabi.ee 
