Küsimused: 1)Millised olid eri rahvustest ristisõdalaste omavahelised suhted? Sakslastest ristisõdalased tegid koostööd ka liivlaste ja lätlaste ning mujalt päris ristisõdijatega, sest eesmärk oli kõigil sama. Samas kui nähti liiga tugevat vastast hooliti ainult sellest, et oma maa rahvas minema saaks põgeneda ja reedeti teised ristisõdijad mujalt maadest. Pealikud andsid nõuandeid ka teistele pealikutele. Puudus usaldus ja ühtekuuluvustunne siiski. 2)Millised olid kroonikakatke järgi otsustades eestlaste suhted venelastega? Eestlased lootsid, et venelased pakuvad neile oma abi ja saatsid neile kõiksugu ande, sooviti, et venelased takistaks sakslaste rünnakuid, aga venelased ei jõudnud õigeks ajaks ja sakslased saavutasid oma tahtmise. Ainult poliitilised suhted. 3)Miks lõppes Madisepäeva lahing eestlaste kaotusega? Sest vastaste sõjavägi on tunduvalt tugevam ja võimsam, selles oli rohkem sõdalasi ja
Eri rahvustest sõdalaste omavahelised suhted olid halvad. Nad justkui sõdisid samal eesmärgil, aga omavaheline koostöö puudus. Kui liivlased nägid suurt sõjaväge tulemas, sisi nad põgenesid otsejoones, märkamata sakslasi, kes siis üksi jäid. Ristisõdalased olid rivaalid, sest peale inimeste ristimise, oli suur küsimus ka võimsuses ja vallutustes. Koostööd või abi pakuti vaid siis, kui oli ka endal loota kasu. Lk 26 2.millised olid kroonikakatke järgi otsustades eestlaste suhted venelastega? Eestlased olid huvitatud koostööst venelastega ning ootasid neid suure huvi ja põnevusega oma maale. Koostöö oli muidugi omakasu eesmärgiga, sest neilt oodeti sõjalist abiväge. 3.miks lõppes Madisepäeva lahing eestlaste kaotusega? Sest kokkupõrge ristirüütlite väega oli eestlaste jaoks väga etteootamatu ja äkiline. Sakslaste vägi oli aga suur- ratsa- ja jalavägi ning eestlaste vastu võitlesid veel ka lätlased
annaabi.ee 
