kordajaid legeerivate elementide juures. Cr-l ja Ni-l on see kordaja 4 (st, et 4 korda suuremat arvu on näidatud margis). Ti ja Al kordaja on 10. Kordaja on vajalik selleks, et saaks eristada väga väikese legeeriva elemendiga teraseid (kuna esitatakse alati täisarvudes) 28Mn8 (nagu öeldud, Mn sisaldus 2%) Koostise järgi legeerterased liigitatakse veel ka legeerivatest elementidest lähtudest. Kui on Cr, siis nimetatakse kroomterasteks; kui on Ni, siis nikkelterasteks; kui Cr ja Mn, siis kroommangaanterased, jne. Tavaliselt üle kolme nimetuse ei tooda. Omakorda liigitatakse nii süsinik- kui legeerterased kvaliteedi järgi. Kvaliteedi määrab eelkõige väävel ja fosfor. Süsinikterased: Kuni 0,05% - tavakvaliteediga terased; 0,035% - kvaliteetne teras 00025% - kõrgekvaliteetne ehk vääristeras. Legeerteraseid on üks liigitus vähem, kuna ei ole mõtet kehva kvaliteediga legeerterast teha. Seega liigitus on: Kvaliteetterased mitte üle 0,035%
valmistamiseks, mis töötavad koormustel kuni 750 N/mm2. Kroomnikkel - 12XH3A, 20XH3A, 12X2H4A, 20X2H4A on tugevdava südamikuga tsementiiditavad terased, mis peale kahekordset karastamist ja noolutamist saavad ristlõikes kuni 100 mm martensiit-beiniit struktuuri tugevusega üle 1000 N/mm 2. Vastavalt kasutakse neid raskkoormatud detailide valmistamiseks. Kroommangaanterased titaaniga - 18XT, 30XT või molübdeeniga 25XM on ettenähtud kallimate nikkelteraste asendamiseks, peeneteralised, kuid väiksema läbikarastuvusega (kuni 30-60 mm). Nad ületavad nikkelteraseid tugevusega kuid jäävad alla sitkuse poolest. Neid kasutatakse suursari- ja masstootmisel (autotööstus) hammasrataste valmistamiseks. Tabel 22.1 Tsementiiditavate teraste termotöötuse reziimid ja mehhaanilised omadused.
2)Legeerteraste liigitus Legeerterased jagunevad eurostandartide järgi: a) Legeerkvaliteetterasteks b) Legeerkõrgekvaliteetterased ehk legeervääristerasteks a)Koostise järgi Koostise järgi liigituse aluseks on legeerivad elemendid ja nende sisaldus. Eelkõige on liigituse aluseks legeerivad elemendid: kroomterased (põhiline legeeriv element Cr), mangaanterased (eelkõige Mn-ga legeeritud), nikkelterased ( eelkõige Ni-ga legeeritud), kroomnikkelterased (Cr jaNi-ga legeeritud), kroommangaanterased (Cr ja Mn-ga legeeritud), kroommangaanräniterased (Cr, Mn ja Si-ga legeeritud, tuntud ka kormansiilidena) jt. Legeerivate elementide sisaldusest tulenevalt liigitatakse nii legeerkonstruktsiooni- kui ka legeertööristaterased madal-, kesk- ja kõrglegeerterasteks: legeerivaid elemente üksikult vastavalt kuni 2,5% (madal), 2,5...5% (kesk) ja üle 5% (kõrg). Lähtudes struktuurist lõõmutatud olekus liigitatakse legeerterased alaeutektoid-, eutektoid-
annaabi.ee 
