m.a - kaasaeg x 2,0...2,4 x Massikot PbO e.m.a - kaasaeg x 2,5...2,7 x Naapoli kollane, nat Pb(SbO3)2/Pb3(SbO4)2 14. saj - 18.saj x x 2,0...2,3 x Auripigment As2S3 e.m.a - 19.saj x 2,4...3,0 ei saa Kroomkollane PbCrO4 1820 a. - kaasaeg x 2,3...2,5 x Kaadmiumkollane CdS 1820-ndad - kaasaeg x 2,3...2,5 x Sienna Fe2O3·nH2O + MnO2 +Al2O3·SiO2 ·2(H2O) e.m.a - kaasaeg x 2,1 x India kollane C19H18O11Mg · 5 H2O 1620. a - 1900 a
umbra pruun või rohekaspruun glaukoniit roheline Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Värvuse järgi liigitatakse neid: valged - tinavalge, tsinkvalge, litopoon; punased - tinamennik, tehis-rauamennik, rohelised - kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline; kollased - kroomkollane, pliikollane; sinised - lasuur, ultramariin; pruunid - rauapruun, mangaanpruun; mustad - rauamust, koobaltmust. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne. Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe. Tähtsamad orgaanilised pigmendid on: tahmapigmendid, 220