· Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. · Molübdeenil on 7 stabiilset isotoopi · Aatomnumber : 42 · Aatommass : 95,94 · Tihedus : 10,22g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1620 °C · Keemistemperatuur : 4650 °C Ühendid : · Molübdeen(VI)oksiid valge aine
kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus, m 13 Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni 2 aastas Omadused Cr on hõbevalge värvuse ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Kroom on kõikidest metallidest kõige suurema kõvadusega
Need jõed põhjustavad talvel rannikumadalikul tihti üleujutusi. Kõik suuremad järved Shkoder, Ohrid ja Prespa paiknevad Albaania piirialal. (27 lk 128) Riigis leidub naftat, pruunsütt, raua-, nikli-, kroomi- ja vasemaki. ning bituumenit. (27 lk 128) Tööstuse põhiharud on mäetööstus ja põllumajandussaaduste töötlemine. Riigi lõunaosas ammutatakse naftat. Nafta kõrvalsaadusena toodetakse gaasi. Kaevandatakse riigis leiduvaid maavarasid. Näiteks kroomimaagi kaevandamises kuulub Albaaniale Välis-Euroopas esikoht. Kuigi kaevandatakse ka pruunsütt, tugineb energeetika naftale ja hüdroenergiale.(3) Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, riisi, tubakat, puuvillapõõsast, suhkrupeeti, viina- ja õlipuud ning tsitrusi. Mägiaasadel peetakse põhiliselt lambaid ja kitsi. Peamised väljaveokaubad: nafta ja naftasaadused, kroomi- ja raua-niklimaak, vask, bituumen, tubakas, sigaretid, vein, oliiviõli, puuviljakonservid, rosinad. (3)