korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Erinevate kehaosade töö vabaujumisel: Jalgadetöö: Jalad sooritavad vahelduvaid lööke üles-alla; Jalalöök algab puusast ja tehakse kogu jalaga; Allalöögi ajal kõverdub jalg kergelt põlvest; Üleslöök tehakse täiesti sirge jalaga; Jalapöiad on lõdvad ja kergelt sissepoole pööratud; Jalgadetöö toimub tervenisti veepinna all. Kätetöö: - Krooliujumises saavutatakse käte abil rohkem kui 2/3 ujujat edasiviivast jõust. - Esimesena tulevad vette sõrmed, seejärel ranne ja lõpuks kergelt kõverdatud ja tõstetud küünarnukk. - Tõmbe- ja tõukefaas. Käsi ja käsivars liiguvad veidi alla ja seejärel toimub tõmme taha keha keskjoone ja jalgade suunas. Kui käsi on liikunud õlavööga ühele joonele, muutub tõmme tõukeks. Käsi liigub otse taha ja tõuge lõpeb peopesa jõudmisega reie juurde. - Käe etteviimine
alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla. Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika
annaabi.ee 
