VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda väheke oma sarnasusi Prantsusmaa ja Itaalia õukonna liikmete riietele. Taaskord hakati üha
külgeõmmeldud ümber varrukad, mis läksid laiemaks manseti poole. Naiste varrukad olid selle ajani täidlased ning tihti küünarnukist ülevalt poolt kinni tõmmatud, et jääks rippuma lai avatud kellukese kujuline varrukas. Kaheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid üldiselt väga ümber küünarnukini, mille lõpus oli sügav mansett. Sellise varruka all olid siidist ja pitsist krooked. Talupojad kandsid kesk ja ida Euroopas väga täidlast varrukat, mis oli kroogitud või volditud õlajoonel ning uuesti kokku tõmmatud varruka otstest ümber randme. Varajase üheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid lühikesed ning puhvis või ülevalt puhvis ning pikad ja ümber käe alt poolt puhvi. 1830ndatel muutus varruka puhv suuremaks, kui kunagi varem, mis nägi välja nagu lambajalg (prantsuse keeles kutsuti sellist varrukat gigot'iks). See stiil tuli
Tüsedama kehaga daamid nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased. Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks.
Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased, erkkollased, rohelised või violetsed. Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku proportsioonid 1:7 või 1:6. Kleit lühikese liibuva pihaosaga, vöökoht rinna all, läbilõike kohal seos või vöö, seelikuosa volditud või kroogitud, langes vabade voltidena maani, sageli kleidid slepiga. Voldid ja krooked paigutatud rohkem seljale. Varrukad erinevad: lühikesed 7 ja laiad, ülalt kroogitud või volditud, sageli ka laia kätisega, pikad ning kitsad, või pikad ja kitsad varrukad õmmeldud lühikeste puhvvarrukate külge. Lühikesi varrukaid kaunistati tikandite, tupsude ja narmastega. Kanti ka varrukateta kleite. Tavaliselt kleidid suure dekolteega
annaabi.ee 
