kroonile.Välispoliitika:tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine(põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre
Poliitiline võim saab alguse kokkuleppest (loomuseadus). Tõeline vabadus: vabadus välistest takistustest, vaba tahe absurd vaba saab olla tegu. Ka seadused on mõttelised takistused, riigialama vabadus algab sealt, kus lõppevad keelud ja käsud. Vabariiklik vabadus on kollektiivne; riigi ülesanne on tagada kord, mitte vabadus. Ameerika revolutsioon 1776: sõltuvus Briti parlamendist; iseseisvusdeklaratsioonis argument: vaba rahvas ei saa elada Briti krooi despootia all. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Vabadus on väliste piirangute puudumine. Seadused kui vabaduse tagatis: inimeste vabadust piirab teiste inimeste samasugune õigus vabadusele; seadused ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Õigust vabadusele ei saa võõrandada inimene ise. Valitsuse õiguspärasusest: rahvas allub valitsusele teatud tingimustel; otsene osalus poliitikas pole oluline