kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
Tema garderoobis on erinevad rõivad(pidulik rõivas ,ameti rõivas ja vabaaegne rõivas). Pidulik rõivas Oma referadis ma kirjuldan ühest pidulikust kleidist tema garderoobist.See on värviline kleit ,kirju. Tehtud seda kleit satäänist. Seda kleit omab sügav V-kuijuline kaelus .Tahan rõhutada, et V- kuijuline kaelus juhtib tähelepanu kõrvale õlast.Kleiti alumis pool, seelik on kroogetega.Naised T figuriga peab kandma seelikud vooltidega ja kroogetega. Puusad paistavad selles kleidis laimaks. Meie juhul aksessuaarid on vöö ja kettid.Vöö on valge ja vöö värvus sulandub kokku tema riituse värvusega.Vöö on ühel toonil kleitiga. Kui me näeme siis tal on käe kett see on tema väike aksessuaar . Ameti rõivas Tema garderoobist ma valin üks kleit ameti rõivas mis ta kannab konfirentsile. See on valge kleit, tikitud kleit
See tuli nähtavale läbi vahede varrukas. 150ndatel ja 1570ndatel oli moes ülevalseisev puhvvarrukas. Seitsmeteiskümnenda sajandiga tulid moodi lihtsamad lõiked. Algusaastatel kandsid mehed õlgadel epolette. 1620ndatel ja 1630ndatel hakati varrukat vertikaalselt läbi lõikama õlast kuni randmeni jättes paistma valge alussärgi. 1635ndaks aastaks olid naiste varrukad kolmandik pikkusega, väga täidlased aga ilma lisa täidiseta, neid kaunistati elegantsete voltide ja kroogetega või pits mansettidega. Hilisemast seitsmeteistkümnendast sajandist olid meeste mantlitel külgeõmmeldud ümber varrukad, mis läksid laiemaks manseti poole. Naiste varrukad olid selle ajani täidlased ning tihti küünarnukist ülevalt poolt kinni tõmmatud, et jääks rippuma lai avatud kellukese kujuline varrukas. Kaheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid üldiselt väga ümber küünarnukini, mille lõpus oli sügav mansett
valge särgiga. Lips ees ja pruudi kimbuga sobiv rinnanõel rinnas, seisab peigmees altari ees ja ootab oma pruuti. Ka külaliste kleidid on väga uhked, samuti rohkete voltide ja kroogetega. Külaliste kleidid on aga väga värvikirevad, erinevalt pruudi valgest kleidist. Pulmad on Hispaania naiste ainus hea võimalus oma parimaid ja ilusamaid kleite näidata. Kui Eestis lüüakse end pulmakülaliseks
Alguses valmistati jalanõusid mõlemale jalale ühesugused, kuid peagi loobuti ja hakati tegema paremale ja vasakule jalale eraldi, sest ühesugused olid kohmakad ja ebamugavad. Vana-Roomas oli aga jalatsitel suurem tähtsus, nii jõukuse kui ka sõjaretkede poolt. Neil kujunesid välja jalatsid sandaalist säärikuni. Praktilisem jalanõu oli pael- ehk krook-king, meile tuntud kui pastel. Valmistamiseks kasutati pargitud loomanahka kuid ka paksemat riiet. Pastel on ilma tugeva tallata ja kroogetega. Eestis on need tuntud kui talupoegade jalavarjud, aga mujal maailmas kandsid neid ka valitsejad. Pastel on sandaalist parem, sest kaitseb varbaid, ei lase liiva sisse ning alla saab panna paksemaid jalarätte. Tegemine on kõigile jõu- ja oskuskohane. Pastlaid pandi kaasa ka hauda, sest usuti, et teekond parimatele jahimaadele pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad
madame, ja kolm aastat olen ma teid niiviisi armastanud. Tahate, ma ütlen, kuidas olite riietatud siis, kui nägin teid esmakordselt? Tahate, ma kirjeldan üksikasjaliselt iga kaunistust teie riietusel? Oo, näen teid praegugi nii. Te istusite hispaania kombe kohaselt oafiadel, kand-site rohelist kuld- ja hõbetikanditega siidkleiti rippuvate käistega, mis olid suirte teemantidega kinnitatud teie ilusate, nii hurmavate käsivarte ümber. Kaela ümber oli teil kroogetega krae, peas kandsite väikest kleidi värvi 140 mütsikest haigrusulega. Oo, sulen silmad ja näen teid niisugusena nagu tookord. Ma avan nad jälle ja näen teid sellisena, nagu olete praegu, see tähendab veel sada korda ilusamana.» «Milline meeletus!» sosistas kuninganna, kellel puudus julgus hertsogi peale pahandada, kuna ta teda nii hästi ! mäletas. «Milline meeletus toita mõttetut kirge niisuguste mälestustega!» «Millest peaksin ma teie arvates siis elama
annaabi.ee 
