"General von Steuben". Aluse pardal oli 4267 inimest, kellest uppus 3608. 3) Suurimad laevahukud Eesti lähivetes a) 3. detsembril 1941 uppus Loode-Eesti ranniku lähedal turbiinaurik "Jossif Stalin", mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900. b) 28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest. Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga "Atis Kronvalds", mille pardal uppus vähemalt 1600 inimest. c) 22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev "Lefort", viies merepõhja 828 inimest. d) 24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik "Eestirand". Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule. Laevaõnnetused läbi aegade Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil
· Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel · 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule" ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles ESIMENE Vennad Kaudzites ,,Mernieku laiki" (1879) LÄTI ROMAAN 20.saj · 1908.a uus ortograafia · 3000 laensõna saksa keelest · Läti keele seadus riigikeelna 1935 · 1940.a lingvistiline assimilatsioon
neid tunnistama. Alustasid tegevust mitmesugused sektsioonid, kirjanduse – trükisõna väljaandmine ja levitamine, teartrisekstsioon, muusika -ja ajakirjandusesektsioon. Koondas kõiki sotsiaalseid kihti . Riia lätlaste seltsiga oli ikka tegemist, väljast poolt eriti ei võetud, küll aga tekkisid selle eeskujul ka lätlaste seltsid mujal, Miitavi keskuses , Dünaburgi keskuses. 1870 aastatest oluline ärataja B Kronvalds, pärit Kuramaalt Liibavi lähistel, isa oli heatasemeline rätsep, jõukas mees, poeg sai saksa hariduse , ta pidi hakkama õppima läti keelt, jõudis gümnaasiumi haridusena Miitavis, kõrgharidus jäi omistamata. Tuli ükskord tartusse ja sai Õpetaja Seminari liikmeks. 1870 koondas Kronvalds enda ümber lätiüliõpilasi , kes olid Tartus, nendest kasvas välja esimene läti üliõpilasselts ,,Lettonica“ kes võttis kasutusele ka läti rahvuslikud värvid.
annaabi.ee 
