kohast, mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist. Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma. Koos noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos kronsteinil olevate rõngastega. Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv asuks nooda keskel.
Painde pinge tuleb 170Mpa, see on sobiv ,sest 17mm telje diameetri puhul ning 335 Mpa voolavuspiiriga materjali kasutades on telje varutegur [S] paindepingele kahe kordne ja tugevustingimus on täidetud. Kronsteini tugevusarvutused Kronsteini tugevusarvutus paindele Kronsteini külgmiste seinte painde arvutamisel kasutan valemit ühtlase ristkülik-tala painde arvutamiseks võttes sealjuures tala ristlõike pindalaks kronsteini seinte minimaalse ristlõike. Minimaalne ristlõige kronsteinil asub Plokiratta tsentris. (vt. Lisa 1.) Sele 8. On 9 toodud lihtsustatud skeem kronsteini seintele mõjuvatest põikjõududest. Maksimaalne põikjõud F ,mis kronsteinile mõjub on 6286 N. Ning maksimaalne reaktsioon jõud FR=-F FR x C D 90 mm
mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist. Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma. Koos noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos kronsteinil olevate rõngastega. Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi) eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv asuks nooda keskel.
annaabi.ee 
