Tööriista laos, kus mina oma praktika läbi viisin, oli pandud inventuuri läbi viima kõige rohkem inimesi, kuna kõik mutrid ja väiksemad asjad tuli ära kaalude, et siis kogus saada. Mina sisestasin samal ajal arvutisse inventuuris üle loetud andmeid, kui leht täis sai toodi mulle neid koguaeg juurde ,otseselt ma inventuuri vaatamas ei käinud kuna pidin Axaptasse neid sisestama. Praktika ajal tegin ka omaette väikest inventuuri, mulle anti alus kus oli palju erinevaid väikeseid kronsteine ja muid metall plaate, mida tuli inventuuri ajaks kõik üle lugeda ja uued kleepsud peale panna. Tegin ühele alusele ka nendest asjadest nimekirja kus olid toodete koodid ja kogused. Ühe aluse korda tegemine võttis aega vähemalt 2-3 päeva, tehes vahepeal muid töid. 2.2 Komplekteerimine Komplekteerisin praktika aja jooksul päris palju. Komplekteerimine käis komplekteerimis lehtede järgi kus olid peal kirjas need tooted mida vaja on kokku panna ja kui suur kogus oli vaja võtta
konstruktsiooniga kodarapinguti ning keegi ei hakanud välja mõtlema midagi uut. Muidugi seniks, kuni tulid mulle tundmatud "valuveljed". Enamasti nikerdas või voolis meister kõik pisemad esemed välja ühest tükist ja põlve otsas. Suurtemate asjade valmistamisel kasutati erinevaid puidutöö pinke. Kõige algsemad puidutöö pingid sarnanevad tänapäeva pinkidega, mis on mõnel metsarajal kõndijale istumiseks ja jalgade sirutamiseks mõeldud. Veidi hiljem lisandus pingi külge kronsteine ja muid kruvisid. Mõni meister, kes soovis, et tema meistriteos oleks ka tulevikus tähelepanu all, dateeris selle põletuskirjaga. 3. Kokkuvõte Puidust tarbeesemete valmistamine Eestis ulatub aegade hämarikku. Täna saame hea ülevaate selle arengust meie Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares. Me võime uhked olla oma esiisade üle, kelle esemed on püsinud sajandeid. Teadmised ja oskused anti edasi isalt pojale. Loodetavasti kaob, või vähemalt väheneb selle kõige kõrvalt tänapäevaks
juulil. Kuna võistlustel oli eesmärgiks võita, siis tehti paadid kiiremaks ja kergemaks. Paadi pealisehitus, kui üleliigne jäeti ära ja lihtsustati ka paadi 6 üldkuju. Nii kujunes algne akadeemiline paat, mis oli lai, kõrge pardaga, klinkerehitusega ja liikumatute pinkidega. Tullideks olid paadi pardasse tehtud sisselõiked. Selline paat oli umbes 100 cm lai. Laius sõltus otseselt aeru pikkusest, sest kronsteine veel ei kasutatud. Sõudjad istusid paadis malelaua kujul. Selleks, et paadi kaalu vähendada, tehti vees olev osa veelgi kitsamaks. 1820 aastal võeti kasutusele juba puitkronsteinid. 1930 aastal aga mindi üle metallkronsteinidele. Kronstein oli tähtis leiutis, kuna nüüd võis paadi laiuse ja kuju valida sõltumatult aeru pikkusest. Paadid muutusid kergemaks ja saledamaks. Neile paatidele loodi eriklass, kuna kitsamad paadid olid teistest oluliselt kiiremad