protsenti lastest toovad ilmale emad, kes on nooremad kui 25 aastat. 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? Peaaegu kõigi Downi sündroomiga lastel diagnoositakse nende seisund sünnihetkel või veidi aega pärast sündimist. Suuremal jaolt on arstid diagnoosis üsna kindlad juba üksnes lapse välimuse põhjal. Teatud juhtudel võivad arstid kahtlustada, et lapsel on Downi sündroom, kuid ootavad enne lõpliku diagnoosi panemist ära kromosoomiuuringu vastuse. Väga harvadel juhtudel tuleb ette olukordi, kus füüsilised tunnused on vähem märgatavad ning isegi kogenud arst ei pruugi esimese hooga kahtlustada, et lapsel on nimetatud sündroom. Mitte ühelgi lapsel ei esine korraga kõiki iseloomulikke tunnuseid. Downi sündroomi korral on kokku kirjeldatud 120 tunnust. Paljudel sündroomiga lastel esineb neist vaid kuus või seitse. Teatud intellektuaalne puue välja arvatud, pole ühtegi Downi
Tsütogeneetiline kaart näitab tsentomeeri, sekundaarsooniste, kromomeeride, eu-ja heterokromatiinivöödi asukohti. Molekulaargeneetilised kaardid on kromosoomi füüsikalis-keemilise analüüsiga määratudjärjestustüübid, ensüümide toimepunktid, geenid ja geenivahemikud. Pikkusi ja suurusi mõõdetakse nukleotiidipaaride arvuga. Kromosoomianalüüs Kromosoomiuuringu meetodid In vivo mittejagunevad rakud. Antud olukorras saab kromosoome uurida interfaasi tuumades. Klassikaline materjal selleks on kahetiivaliste vastsete süljenäärmete polüteensed kromosoomid. Interfaasi kromosoomid on reeglina dekondenseerunud, pikemad kui metafaasi kromosoomid ja sassis. Seetõttu ei saa neid tavaliste meetoditega uurida. Antud kromosoome on võimalik uurida, kombineerides uusi tehnoloogiaid ja FISH-tehnoloogiat. In vivo jagunevad rakud
annaabi.ee 
