Suurus (mass) Väiksemad Suuremad Varuained Minimaalselt Palju Arv imetajate organismis Väga suur Suur /viljastumisvõim. arv väike Kestad Pole On mitmeid Viljastumine ... emas- ja isassuguraku ühinemine erinevates keskkondades, millele järgneb nende kromosoomistike liitumine. Viljastumine jaguneb 1) Kehaväline, kehasisene 2) Monospermia, polüspermia Tunnus Kehaväline Kehasisene Toimumiskoht Vees Emasorganismi suguteedes Arv Mõlemapoolselt suur Sperme palju,
Regulaatorgeenid, mis kontrollivad mutatsioonide toimumiskohti ja sagedusi. Kombinatiivne muutlikkus Päriliku muutlikkuse põhivorm, mis rajaneb sarnaste geneetiliste struktuuride vastastikuses kombineerimises. Kombinatiivne muutlikkus on alati mõlemapoolne. Kolm alatasandit: 1) kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis 2) kahekromatiidiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis. 3) Sugurakkude ühinemine ja kromosoomistike seostumine viljastumisel. Kombinatiivne muutlikkus sõltub ka konkreetsest paljunemisviisist. Vegetatiivsel paljunemisel puudub kombinatiivne muutlikkus Eoselisel paljunemisel eostaimedel kombinatiivne muutlikkus on piiratud (toimub vaid meioos eostega) Neitsisigimine kombinatiivne muutlikkus on piirangutega (munarakud läbivad meioosi) Iseviljastamine kombinatiivne muutlikkus on piirangutega (kombineeritakse sama isendi geneetilist materjali)
geneetilist materjali (koolis ainult transduktsioon- geenide ülekanne viiruste vahendusel bakteritele; viirus võib ka võtta bakterilt geene ja lülitada enda genoomi) . 2.) Homoloogiline kombinatiivne muutlikkus kombineeritakse sarnaseid geneetilisi struktuure omavahel. Kromosoomide ristsiire ehk krossing over meioosi I profaasis; ümberkombineerunud homoloogiliste kromosoomide lahknemine meioosi I anafaasis; genoomide ehk tavaliselt haploidsete kromosoomistike ühinemine viljastumisel. Kombinatiivne muutlikkus annab põhilise osa muutlikkusest, kuid mitte esmase. Paljunemisviiside seos kombinatiivse muutlikkusega: 1.) vegetatiivsel paljunemisel puudub; 2.) eoseline paljunemine: juhul kui eosed tekivad meioosi teel (sammal ja sõnajalgtaimede areng) on osaliselt olemas (kui sugurakud tekivad mitootiliselt siis kombinatiivset muutlikkust pole); 3.) partenogenees (esineb sest, sugurakud tekivad meioosi teel-
annaabi.ee 
