· mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. 19. sajandiks arenes välja hälbekäitumise bioloogiline seletus, mille üks tuntumaid esindajaid on Lombroso, kelle teooria märksõnaks on geenid. Pakkus välja kuritegeliku tüübi mõiste on olemas sünnipärased kurjategijad (kui inimese geenides on kuritegelik alge olemas, siis ta oma elu jooksul selle kuriteo ka sooritab; inimest saab päästa vaid see, kui suudetaks geneetilist koodi muuta). Kuritegelik tüüp on äratuntav tema välimuse vaatlemise teel.
maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi. Näiteks teatas Hooton, et kriminaalsed on üldjuhul kühmus inimesed, Sheldoni arvates on nad aga atleetliku kehaehitused. Kaasajal usutakse rohkem teooriatesse, mis seostavad käitumist inimese kromosoomistruktuuriga. Näiteks on uuringud näidanud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY-kromosoomimustriga mehi. Kaugia: Cesare Lombroso (1835-1909) tööde kaudu kõige enam tuntud. Ta ehitas üles teooria, mille kohaselt kurjategijad erinevad teistest teatud füsioloogiliste omaduste poolest. Ta leidis, et kuritegusid toimepannud inimestel esines erinevusi koljukujus. Seega tuleb siit mõtteviis, et kuritegelikkus on päriliku loomuga. Kuid hilisemad uuringud on näidanud, et need vaated ei ole teaduslikult pädevad
annaabi.ee 
