teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Sperm (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A A=T Guaniin Guanosiinfosfaat G C=G Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon ehk kahekordistumine · Dna on kromosoomida tähtsaim osa · Ühes rakus on 1 DNA · Replikatsiooni käigus kahekordistub DNA molekul · Igas on 46 kromosoomi, mis sisaldavad 3,3109 nukleotsiidi (kokku 1,5m) · Inimese DNA replikeerub 8 tunniga · E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min Bioloogia Page 11 RNA 21. september 2009. a. 14:00 Ribonukleiinhape (RNA) on biomer, mille monomerid on ribonukleotiid RNA: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA - messenger) 2
annaabi.ee 
