Nendeks on geneetilised , s.t pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. 2)Pärilikkus Üheks psüühikahäireid põhjustavaks pärilikuks teguriks on munaraku viljastamisel mingil põhjusel tekkinud väärastus kromosoomide garnituuris: korrapäraste paariskromosoomide sekka tekib mõni üksikkromosoom või hoopis kolmik-või mitmikkromosoom. Kromosoomide garnituuri anomaaliaid on leitud 4%-l looteist, vastsündinuist ilmneb selle geneesiga väärarenguid ainult 0,5%-l. Üks tuntumaid kromosoomianomaaliast põhjustatud häireid on Downi tõbi, sel puhul on kromosoom nr. 21 kolmes eksemplaris. Ilmnevad kehalised hälbed: väike kolju, mongoliidne nägu, suur keel, lühike kasv, lühikesed jäsemed, lõdvad lihased jm. Laps areneb aeglaselt, ei saavuta normaalset taset, kujuneb nõrgamõistuslikkus tavaliselt imbetsilsuse või idiootiana. Rohkete variantidega korrapäratusi esineb sugukromosoomides. Enamasti sugeneb geeni(de)
sõltuv. Dominantse puhul võib olla ainult ühel vanemal kurtuse geen, sel juhul on 50% tõenäosus, et laps on kurt. Retsessiivse kurtuse puhul kuulevad mõlemad vanemad normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega. Sellisel juhul on 25%-line tõenäosus, et laps on kurt. Soost sõltuvad päriliku kurtuse põhjused on tingitud kromosoomianomaaliast. nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Järsult suurenes kurdistunute arv II