Roheline koosneb sinisest ja kollasest Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus, viltpliiatsid, niit, nõel, harilik erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning pliiats, joonlaud, suletav klaasinõu. tumesinises rohkem sinist. Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranz, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must. Kui viltpliiatsite jooned on tõmmatud, nõelutakse paberi
kogu analüüsi ajal konstantne. Isokraatilise elueerimise kasutamine on võimalik, kui piisavalt lühikese ajaga saavutatakse proovi komponentide aktsepteeritav lahutus. Gradientelueerimist kasutatakse segu analüüsimisel, mille komponentide polaarsus varieerub suurtes piirides. Gradientelueerimise korral muudetakse mobiilse faasi koostist ajas, kusjuures mobiilse faasi elueeriv jõud suureneb. HPLC süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, dosaatorist, kromatograafilisest kolonnist, detektorist ja andmete töötlemise seadmest. HPLC-s kasutatakse edasi-tagasi liikuva kolviga pumpasid, mis varustavad kolonni eluendiga kindlal sagedusel. HPLC-s kasutatakse roostevabast terasest 2,1-4,6 mm sisediameetriga ja 30-300 mm pikkust kolonni, mille täidiseks on 3-10 μm läbimõõduga ebaregulaarse kujuga silikageeli osakesed. Retentsiooniaeg (tR) – aeg, mis kulub ainel kolonni sisenemise hetkest detektorini jõudmiseks
annaabi.ee 
