Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb tsentromeerides ja telomeerides. Heterokromatiini iseloomustab võime levida: kui on juba tekkinud hakkab toimuma ahelreaktsioon, mis viib ühe suurema osa kromatiini heterokromatiniseerumisele. Rakud peavad vaeva nägema selle tõkestamiseks. Heterokromatiini iseloomustavad deatsetüleeritud histoonid. Replikatsioon toimub hiljem.
neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed tsütoskeletivalgud (neuronaalne tubuliin TUJ1, neurofilamendid), neuronite adhesioonimolekulid. Üks ”master factor” mis osaleb neuraalse ja mitteneuraalse määramisel: REST. REST ja NRSF. Surub maha neuraalsete geenide avaldumise. Mitteneuraalsetes rakkudes tuleb neuraalsed geenid maha suruda. Mitteneuraalsetes kudedes, koos ko-repressorvalguga Co-REST seondub neuraalsete geenide kromatiinile, värbab kromatiini modifitseerivaid valke- püsiv neuraalsete geenide repressioon. • Neuroni eellase differentseerumine neuroniks: REST represseeritakse. Gliogenees. Neuronite eellasrakud lülituvad sünnieelses arengufaasis ümber astrotsüütide eellasteks. Shh, ja Notch -> Sox9 ja NF1A transkriptsioonifaktorid. Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari
3. Histoonide fosforüleerimine on tavaliselt seotud mõne konkreetsete protsessidega, kus on vaja kromatiini struktuuri muuta, näiteks H3 Ser10 fosforülerimine on vajalik kromatiini kondenseerumiseks mitoosis ja H2AX Ser139 fosforüleerimine on üldine “häiresignaal” mida tehakse DNA katkete piirkonnas. 86. Mis on histooni kood? Suur osa histoonide modifikatsioone, mis ei peaks otseselt kromatiinile mõju avaldama. Seetõttu arvatakse, et kromatiini aktiivsus sõltub erinevate modifikatsioonide koosmõjust – epigeneetiline kood Histooni kood + DNA modifikatsioonid = epigeneetiline kood Histooni koodi hüpoteesi eelduseks on see, et leidub miski, mis suudab seda koodi lugeda ja siis vastavalt tegutseda. Sageli on ühel valgul (või valgukompleksil) korraga mitmeid erinevaid histoonidega interakteeruvaid domeene. Valgukompleksid võivad samaaegselt seonduda nii histoonidel kui
annaabi.ee 
