Meioosi puhul toimub 2 järjestikust jagunemist, mille vahel geneetilist materjali juurde ei toodeta. Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset sugurakku, mis ristsiirde tõttu veidi erinevad ning pole võimelised enam edasi jagunema. Meioosi faasid Toimub põhimõtteliselt sama moodi, nagu mitoos, aga järjest toimub kaks jagunemist Esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire – sarnased alleelid vahetavad kohti kromatiidides Kuna enne teist jagunemist ei jõua kromosoomistik kahekordistuda, on teise jagunemise tulemuseks haploidsed tütarrakud, mis on kõik geneetiliselt unikaalsed Rakkude ja organismi vananemine Taimede programmeeritud vananemine on peamiselt reguleeritud hormoonide poolt: ◦ Tsütokiniinide ja teiste hormoonide vähenedes hakkab taim vananema ning rakud surema ◦ Tsütokiniinide vaeguse tõttu hakkavad võrse- ja juuretipud hävima
kopleksi rekombinatsioonisõlmed. Ristsiirde ajal vahetavad tütarkromatiidid homoloogilisi segmente. Selleks et meioos õnnestuks, peab igas bivalendis toimuma vähemalt üks krossingover. Sünaptoneemiline kompleks ja rekombinatsioonisõlmed lagunevad pahhüteeni lõpus. Diploteenis stabiliseerivad bivalente kiasmid, mis on krossingoveri toimumiskohas olevad sidemed. Diakineesis liiguvad bivalendid raku keskele. Ristsiirde peamine tähtsus on see, et kromatiidides toimub geneetilise materjali ümberkombineerumine. I metafaasis liiguvad bivalendid ekvatoriaaltasapinnale ja kääviniidid kinnituvad unipolaarselt, et tagada 2 kromosoomi lahknemine. I anafaasis katkevad kiasmid homoloogiliste kromosoomide vahel ja kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele. Tütarrakkudel on poole vähem kromosoome kui eelasrakul. I telofaasis moodustuvad tuumakatted ning järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioos I
annaabi.ee 
