Eredus väheneb vastavalt sellele, kas segada värvi hulka valget, musta või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone- värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusena on värvipigmendi osa väike, aga musta ja valget on palju. Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Värvi muutub tumedaks musta lisamisel. Visuaalselt määrab küllastuse ehk kromaatilisus värvi erinevuse sama heledusega akromaatilisest värvist (hallist). Maksimaalne kromaatilisusega värv on värvilisuselt lähedane spektrivärvidele, küllastuse vähendades värv muutub kahvatumaks või tuhmimaks. Heledus (valgesus, brightness). Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Näiteks kollasele värvi pigmendid on heledad, kuid ilma valgeta. Valgesus tähendab siiski valge sisaldust. Heledusarv on arv, mis näitab, mitu protsenti antud pinnale langevast valgusest peegeldub tagasi.
Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju. Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane. 10 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kromaatilisus Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisusega ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisusega. Kui värvile segada hulka akromaatilist värvi ehk kas musta, valget või halli, siis tema kromaatilisus väheneb. Akromaatilisus Pilt: VÄRVITUS EHK AKROMAATILISUS Värvide subjektiivsed omadused Värvide soojust ja külmus; kergust ja raskust; kaugust ja lähedust tajuvad inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid