loomadele? Aga ka teistele loomadele ? Toitumine on ju kõikide loomade elu alus. Loomariigis on üle kahe ja poole miljoni liigi ja selles seltskonnas on selliseidki liike, kes täiskavanuna üldse ei söö. Ei toitu palju putukate valmikud, on neid, kes ise söömisega üldse vaeva ei näe, kuid toituvad üsna jõudsaltparasiidid. Sööb peremees ja parasiit võtab kogu kehapinnaga või teatud kehaosaga kõik, mis tal vaja lõpuni seeditud toidumassist. Krokodillile piisab korralikust kõhutäiest poolteiseks aastaks, et ellu jääda (mitukümmend kilo liha). Võime väga pikka aega söömata elada on kiskjate ja paljude teiste liikide puhul hädavajalik. Samas kui hunt on pikkaaega (kolm päeva) söömata, saab ta “maohaavad.” Eriti ohtlik on see talvel. Ta peab midagi makku saama, kasvõi vana nahka, taimset ollust. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Päikesevalguse kiirgusenergia
Ra kõige võimsam vastane oli madu Apop, kes kehastas ööpimedust. Kõik surma ja teadmatusega seotud koledused olid kehastanud selles koletislikus maos, kes juhtis oma pesakondi allilma pimeduses nii jumalate kui ka inimeste vastu. Tema kohta on palju teavet Apopi kukutamise raamatus, kus antakse koletise võitmiseks vajalikke loitse ja muid näpunäited, mida Teebas asuvas Amon-Ra templis iga päev retsiteeriti. Neis tekstides viidatakse Apopile kui krokodillile ja maole ning kirjeldatakse, kuidas peab teda sümpateetilise maagia abil odadega läbi torkama ja nugadega pussitama; kuidas tuleb tema pea maha raiuda ja teda nii põletada, et ta tõesti tuleroaks saaks. Õpetused käivad ka tema õelate poolehoidjate kohta. Neid maagilisi toiminguid viidi Teebas läbi päevast päeva ning usuti, et need on päikesejumalale tema rännakul suureks abiks. Apopi puhul on tegemist deemoniga, mida võib kohata peaaegu igas mütoloogias. Ta on koletis, kes
lihunikud, ja need on jõukad mehed, nende naisedki on ilusad ja puhtakesed.» Ametnik, kes Gringoire'ile krokodilli meenutas, tõusis püsti. «Küllalt!» ütles ta. «Ma palun teid, mu härrad, mitte silmist lasta, et kaebealuse juurest leiti pussnuga. Naine Falourdel, kas teil on kaasas see kuivanud leht, milleks deemoni poolt antud eküü muutus?» 1 7 3 «Jah, armuline härra,» vastas ta. «Ma leidsin ta üles. Vaadake, siin ta on.» Kohtuteener ulatas kuivanud lehe krokodillile, kes kurjakuulutavalt pead vangutas ja selle eesistujale andis, kes ta omakorda edasi toimetas vaimuliku kohtu kuningliku prokuröri kätte. Nii rändas leht läbi kogu saali. «See on kaseleht,» ütles Jacques Charmolue. «Uus tõendus nõidusest.» Üks nõunikest võttis sõna. «Tunnistaja, kaks meest tulid koos teie juurde: mees mustas, keda te algul nägite ära kaduvat, pärast aga Seine'is preestrikuues ujuvat, ja ohvitser. Kummalt te eküü saite?» Eit mõtles veidi ja ütles: