Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis
( eriti maades, kus valitseb kõrgklassitsismi erivorm - ampiirstiil ) on Rooma keisririigi arhitektuur. Erinevates maades on aga klassitsismi kahe suure perioodi sees veel oma alajaotused ( Prantsusmaal, Saksamaal jm. ) Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust ( ka lodzat ), orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Suhteliselt lagedaid seinapindu liigendatakse sammastega ( enamasti pilastrid või poolsambad ), skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Sisekujunduses kasutatakse stukkdekoori, mille motiividena on eelistatuimad medaljonid, rippuvad linikud, girlandid, trofeekimbud ( samad motiivid ka maalituna ), palju on antiikornamenti ( palmett, meander ).