paigutust. Edaspidi töötabki ta välja ligi kümne aasta jooksul philiselt Eestiskasutatavad kohalikud elamu tüüpprojektid. Esimesena koostas 1949-1950 A. Kotli üleliiduliste tüüpsektsioonide alusel kolme- neljakorruseliste elamu tüüpsektsioonid ühes nurgalahendusetga. Kahe-kolmetoalised mugavustega korterid on loogilise ning otstarbeka ruumiasetusega. Ajastule iseloomulikult jätavad majad raskepärase mulje, sest krohvrustikaga rõhutatakse esimest korrust, aknad on väikesed ja toekal karniisil lasub madalapoolne kelpkatus. Tollal tihti esines ka väikesi õhuaknaid kohalikule ettekujutusele võõral viisil. Seda tüüpprojekti kasutati Tallinnas sõjas hävinud joonestuse asendamisel Koidu, Virmalise, Videviku tänavatel. Tüüpsektsioon elamu Koidu tänaval Tallinnas Orgaaniline arhitektuur
All on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel on alles 15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18. saj omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal pole säilinud. 10 14 Mustpeade maja sisehoov. Foto: Tallinna Filharmoonia 17 Mustpeade maja ja Oleviste gildihoone põhiplaanid. Allikas: MKM 9 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 10 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 9 Barokk
annaabi.ee 
