mõningatel andmetel hukkus Narva all 120 000 punaarmeelast. Eestlastest teenisid nende lahingute eest Rüütliristi obersturmbannführer Harald Riipalu ja sturmbannführer Paul Maitla. Seal hukkus Alfons Rebase parim sõber hauptsturmführer Georg Sooden. Need vaprad mehed võitlesid ja langesid oma kodumaa eest, võitlus kommunismi vastu oli see, mis neid ühendas ja innustas. Märtsi algul osales Rebane veel oma pataljoniga võitlustes Krivasoos, kust murdis välja piiramisrõngast. Ta ise komandeeriti märtsis piirikaitserügementide taktika liseks nõuandjaks, mais aga määrati õppebrigaadi "Nord" Eesti ohvitseride kooli juurde. Juunikuus 1944 sai Rebasest 47. SSvabatahtlike rügemendi 2. pataljoni ülem. Pataljoniga taandus ta üsna edukalt Narva jõelt Tannenbergi liinile Sinimägedes. Suve lõpul suunati Rebane koos pataljoni ja formeeritud omanimelise võitlusgrupiga Lõuna Eestisse
ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. Ta oli koos Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Pärast sõda osales Rebane Inglise luure töös. Tema katsed metsavendade toetamiseks ja varustamiseks Eestis ebaõnnestusid
läks Rebane metsavennaks. 1941. aastal organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kugu astus 120 meest. Augustis sai ta Virumaa Omakaitse ülemaks ja septembris astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrari 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Samuti osales ta 184. Julgestusgrupi tegevuses. Peagi määrati ta 658. pataljoni ülemaks. Oma sõjatee käigus õnnestus tal välja murda koguni kolmeteistkümnest piiramisrõngast. Rebane pidas lahinguid Krivasoos, Narvas, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ja hiljem ka Oppelini piirkonnas, kus ta viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. 10 Selle võidu eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega, mida peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mida eestlane kunagi saanud on. Paul Maitla sündis 27. märtsil 1913. aastal. Oma sõjaväekarjääri alustas Maitla Valgas, astudes 8. Üksikjalaväepataljoni
annaabi.ee 
