viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rääkida. Paar päeva peale Viiuldaja viimast külaskäiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lõkkes surnuks põlenud. Kotimehed rääkisid temaga erinevalt.Üks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani võssa, kus ta töötas kaasa võtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis läkski Alan koos McLeodiga võssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan väga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mööda teed sõitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad läbi sõitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tänu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kõiki üksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides käsi väga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli
nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt.ks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani vssa, kus ta ttas kaasa vtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis lkski Alan koos McLeodiga vssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan vga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mda teed sitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tnu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides ksi vga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli isa rkinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid ndala ppimise ksimus.
anumat täis kahvatut rammu-leent, mis oli täiesti ilma rasvasilmadeta ja millel ujusid mõned harvad praetud leivatükid nagu saarekesed mõnes arhipelaagis. Proua Coquenard naeratas ja tema märguande peale istusid kõik kiiresti oma kohale. Esimesena serveeriti isand Coquenard'ile, seejärel Porthosele. Siis täitis proua Coquenard oma taldriku ja jagas juba ilma rammuleemeta jäänud praetud leivatükid kannatamatult ootavate kirjutajate vahel. Sel hetkel avanes kriuksudes iseenesest söögitoa uks ja Porthos nägi läbi praokil uksepoolte väikest kirjutajat, kes ei saanud osa võtta pidusöögist, söömas oma leiba ja nautimas üheaegselt nii köögi kui söögitoa lõhnu. Pärast suppi kandis teenija lauale keedetud kana ---toreduse, mida nähes kõikide silmad avardusid ja olid valmis pealuust välja tungima. 358 «On näha, et te armastate oma perekonda, proua Coquenard,» ütles advokaat peaaegu traagilise naeratusega
annaabi.ee 
