tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh
- universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. Diskursus praktilise õigsuse (õiguspärase) doktriinina. Diskursiteooria praktiline väljendus seisneb selles, et ta on hea tõlgenduse ja tõlgenduse põhjenduse mall. Tõlgendaja võib kontrollida oma arutlust diskursiteooria abil, samuti võib protsessist väljaspool olev isik kontrollida tõlgendaja arutlust. Diskursiteooria ei nõua, et
annaabi.ee 
