fundamentaalne produkt. Selle omandamine viib teatud etapil lapse psüühiliste funktsioonide kardinaalsele ümberkorraldamisele. Võib oletada et igal erineval juhul, igal lapse tegevusel, formeerub see funktsioon uuesti oma erilisel teel, samal ajal asendamise ilmnemise samaaegsus oma erinevates ilmingutes räägib jälle justkui sellise oletuse vastu. Siit järeldub et kujutlemise funktsioon joonistamise juures ei seletu ainult joonise enesega vaid on märgilise funktsiooni erijuhus. Kritseldustes kasutatud joontele tähenduse andmine ei ole ainult nende kritselduste arenemine joonistuseks. Vastupidiselt- need kujutavad endist pigem teatavat seisakut järkjärgulises üleminekus, uudismoodustist, mis omab oma erilisi allikaid. Sellest kirjutab A. Wallon- `Liikumine kasvab ümber iseendast, muutudes märgiks. See võib jätta graafilise jälje seinale või kritselduse paberile, see resultaat võib seda last hämmastada, kes üritab seda korrata`.
Kõige pealt kritselduste periood. Kui laps saab kätte pintsli/pliiatis tõmbab joone. Eesmärk pole kritseldus, vaid saada kontrast. Laste joonistused on kultuuriuniversaalsed. Edasi hakkab laps kasutama diagramme. Enamasti geomeetrilisi kujundeid (vormi aste+ kujutamise aste (3-4)), + ka teisi kujundeid. Siis hakkab ta neid kujundeid omavahel kombineerima. Neits tekib ka terve kogum. Siis saadakse aru, et ta joonistusel on tähendus. Tegelikult on juba kritseldustes tähendus olemas. 4-5a pildi aste. Peajalgsete joonistamine- 1 eluaasta paiku. Laps joonistab õigesti. Joonistab seda, mida ta teab. Tema jaoks olulised on need osad, mille ta pildile paneb, kui kõhtu ei joonista, ei tähenda, et ta selle olemasolust ei teaks, ta lihtsalt ei pea seda oluliseks. Kui laps joonistab kriipsujukut- on see talle õpetatud, see pole tema loomulik viis inimest kujutada. Siis kujutab kehaosad eraldi- pole kaela (alles 8 eluaasta paiku kael).
annaabi.ee 
