tehti mitmekordselt asju, kasutati kubistlikku võtet et lahutada keha mitmeks osaks. 26.iseloomusta futuristlikku arhidektuuri. kõrged hooned, funktsionaalsed, loobuti vanast arhidektuurist, ei olnud midagi looduslikku 27.keda peetakse abstraktsionistliku kunsti rajajaks ? Vassili Kandinsky 28. mille poolest erines abstraktionism varasemast kunstists ? Ei kujutatud midagi konkreetset, püüti edasi anda meeleolusid, erinevad värvilaigud, meenutas lapse kritseldust. 29. mida püüdisd väljendada abstraktionitid oma teostega ? püüdsid väljendada oma emotsioone ja meeleolu. 30. mis on peamised erinevused abstraktionismi, ekspressionismi ja geomeetrilisel suunal ? abs- kritseldused, geo-kuubikud jooned, ristid nt must ruut 31. kes on geomeetrilise abstrktsionismi väljapaistvaim esindaja? Malevits "must ruut" 32.naivismid iseloomulikud jooned. asjaarmastajad, kuntsnikud ebatäpsed, püüti detailides täpsed olla. 33
Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic Ivan Generalic oli horvaatia naivist, kes sündis 1914. aasta 21. detsembril. Ta sündis talupoja perekonnas. Algkoolis tundis laps suurt rõõmu kunstitundidest. Enamasti joonistas ta hariliku pliiatsiga paberkottidele ning Krsto Hegedusi juhtus mõnda ta kritseldust nägema. Sel ajal (aastal 1930) oli mees kõigest kunstikooli õpilane, kuid sai hiljem professoriks. Teda köitsid Generalici tööd ning ta korraldas 1931. aastal Zagrebi kunstipaviljonis poisi esimese avaliku näituse. Saadud positiivne tagasiside viis uude ajastusse mitte ainult Horvaatia, vaid kogu maailma kunsti. Hiljem hakkas Generalic maalima õlivärviga lõuendile või klaasile. Tema teoste ideed ja meeleolud olid tugevalt katoliikluse poolt mõjutatud. Kunstnik kujutab
Autor jälgis 5 aastast poissi, kes oli igati terve mõistusega kuid kes ei omanud sellist eelnimetatud oskust. Iga kord, kui ta hakkas joonistama ütles ta, et vaatame, mis välja tuleb ja alustas paberile erikujuliste joonte kandmist, ise neid tähelepanelikult silmitsedes. Mingil momendil tekitas see paberile kantud kooslus temas ettekujutise millestki konkreetsest ja ta andis siis ka sellele joonistusele nimetuse, ise seda sealjuures täiendades. Nii nimetas ta ühte sellist kritseldust koeraks, ise sellele lisades saba, silmi ja keelt. Mõningates oma kritseldustes ei suutnudki ta tabada viiteid millelegi konkreetsele esemele ja seejärel konstanteeris ta kurvastusega, et midagi ei tulnud välja. Nimetatud juhtum ei ole eriti suureks erandiks. Täiskasvanu juhendamise puudumisel, kes tõukaks last alateadliku mõtte tekkimisele ja formeerumisele, pidurduvad paljud lapsed kritseldustest arusaamise staadiumil, viies seda omapärasele täiustamisele. Nad õpivad
ja võttis taskust hulga vanu kirju, silmitses neid, silmitses vanamehe käekirja, siis teda ennast, ütles siis: «Need vanad kirjad on Harvey Wilksilt. Siin on nende kahe käekirjad -- igaüks võib näha, et kirjad pole nende kirjutatud» (kuningas ja hertsog olid kui puuga pähe löödud, nähes, kuidas advokaat oli nad sisse vedanud), «ja siin on selle vanahärra käekiri, ja selgesti on näha, et ka tema pole neid kirjutanud. Tõepoolest ei saa üldse kirjutuseks nimetada ta kritseldust. Siin on mul veel mõned kirjad.. .» Uus vanahärra ütles: «Palun, lubage mind seletada. Keegi ei oska mu käekirja lugeda peale mu venna siin, seepärast kirjutab ta mu kirjad ümber. Kirjad on tema käega kirjutatud, mitte minu käega!» «Hüva!» ütles advokaat, «see oleks seletus. Mul on siin ka mõned Williami kirjad; kui lasete teda paar rida kirjutada, siis näeme .. .» «Ta ei saa oijieti vasema käega kirjutada!» ütles f vanahärra. «Kui ta saaks
annaabi.ee 
