erinevatel isikutel väga selge nägemus, mis on nende tegevuse eesmärk ja teoreetiliselt nad ka teadsit kuidas seda saavutada. Ühesõnaga nende bilansis valitses tasakaal. Kui me nüüd aga võrdleme eetika kujuemist, siis teatud persoonidel võib ju olla eesmärk ja teoreetiline pagas, kuidas seda kujundada, kuid julgen väita, et nendes bilanssides ei valitse kindlasti mitte tasakaal. Ei valitsenud ka tasakaalu minevikus. Liikudes tagasi 8000 aastat, aega mil kritseldati arvestused liiva sisse või tahuti kivisse. Võime kõik ette kujutada, et tol ajal oli eetikaga väga lihtne, see kes oli tugevam selle tahtmise järgi tehti ka arvutused, sõltumata sellest , mida näitasid kriipsud liival. Mõned tuhanded aastad edasi hakati kasutama tinti aga mentaliteet oli jätkuvalt sama. Julgen väita, et ka tänapäeval on toimivad asjad sarnaselt, kuid mõningaste mööndustega. Nimelt kui
Lääne kodusõja ajal piiskop ...Buksholdeni vastaste poolele - eksiili paisatud praost saadab kirja oma emandale eesti keelse kirja - meenutab vanu häid aegu, mil sõda veel ei olnud. Võib oletada, et eesti keelt kasutab nostalgilise meeleolu loomiseks. See näitab, et sakslaste keskel ei olnud eesti keeles kirjutamine liiga erandlik. Kullamaa käsikirja palved asuvad vakuraamatus - tavaline, et suvalistele kohtadele kritseldati - kas meelelahutuseks, sule prooviks, tühjaks jäänud poolikud lehed kirjutati märkmeid täis. Samas on kindel, et vakuraamatuid jumalateenistuse ajal siiski ei kasutatud. See vakuraamat oli hea kaasa võtta, kui preester käis maksu sisse nõudmas, siis piisas tal ühes raamatust, kus oli tal olemas võlakirjad ja valik "agendatekste", nt karja õnne puhul palvetamine, nii et see koht ei ole siiski täiesti juhuslik vaid kajastab praktilisi vajadusi.