väga paljud inimesed ning vägagi võimalik, et oleks leidnud mõne viisi, kuis linnas põgeneda nii, et keegi ei pane tähele. Tema põgenemine oleks jätnud talle elu ja võimaluse teha edasi seda, milleks ta loodud oli filosofeerimine ja inimeste õpetamine. Õpetajaid on eluteel alati tarvis. Leidsin mõned lõigud Sokratese surmapäeva kirjeldusest ja tema kahekõnest innuka õpilase Kritoniga. Sokrates Kritonile(Sokratese innukas õpilane, kes tahtis oma varanduse ohverdada selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini; naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam midagi säästa
Definitsioon võib olla: 1) Tavapärane ehk verbaalne 2) Ostensiivne (defineerimine ettenäitamise abil) Kriton Sokrates on vangis ning ootab oma hukkamist. Samas on ta äärmiselt rahulik. Ta mõisteti süüdi noorte meele mürgitamises ning halvale teele juhtimises. Tema vestluskaaslaseks on sõber Kriton, kes palub tal põgeneda, sest kohtu otsus ei ole olnud õiglane. Sokrates keeldub sellest ning astub Kritoniga filosoofilisse dialoogi arutamaks selle üle, kas ja miks ta peaks või ei peaks oma vabaduse nimel võitlema - oma poegade ning sõprade pärast. Sokrates usub Ateena seadustesse. Vestluses tuleb eriti esile õigluse ja ebaõigluse teema. ,,Inimestele halba teha on seesama, mis ebaõiglane olla". ,,Ebaõiglusele ei tohi vastata ebaõiglusega". Ka seaduse rikkumine on ebaõiglane, sest seadus on teatud kokkuleppe ja selle rikkumine vale. Sokrates on