Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol. Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli
apostlitele ja usumärtritele äärelinnadesse, linnamüüridest väljapoole. Monumendid ehitati sageli apostlite ja märtrite hauakohtadele, mis olid juba niikuinii linnast väljas. Impeeriumi idaosas ehitati kirikuid ka linnamüüride vahele. Koos kristluse levikuga ja uue usu tugevnemisega ühiskonnas muutusid ka kirikud ja kirikuehitus aina olulisemaks. Kirikuid hakati ehitama linnasüdametesse. Konstantinoopolis ehitati (pärast kristluse tunnustamist) üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. (Lassus 1966) 7 Santa Constanza kirik Roomas, 4. sajandist Illustratsioon 5. Kristlikus arhitektuuris võeti samuti väga palju roomlastelt üle. Arhitektid kasutasid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid – nii sai ehitada odavamalt ja lihtsamalt. Ehituskunstis kasutati väga erinevaid stiile
annaabi.ee 
