Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria
Vaatamata sellele, et õpetajad kutsusid ennast meistriteks ja doktoriteks ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head, sest inimesed kadestasid neid. Esimeste ülikoolide ja õpetaja ameti tekkimisel said õpetajad tunnustust paavstidelt., kes kirjeldasid õpetajaid kui ‘’kiriku tuled, mis helendavad säravalt nagu tähed taevas’’ ja see tekitas linnarahvas kadedust õpetaja ametit pidavate inimeste vastu. Õpetajate halvustajateks ja kritiseerijateks olid tavaliselt pettunud endised ülikooli liikmed. Õpetajatel oli ülikoolis ja keskaegses elus väga suur autoriteet. Neile kingiti tihti kingitusi erinevate ametnike poolt, sealhulgas paavstide ja preestrite poolt. Õpetaja oli keskajal kõige austatuim amet. KESKAEGSE ÜLIKOOLI ÕPILASED Õpilased keskaegses ülikoolis Ülikooli astumiseks ei olnud vaja mitte midagi peale ladina keele oskuse. Ülikool võttis vastu
annaabi.ee 
