On palju asju mis on meile võõrad ning millega on raske harjuda põhjustades negatiivseid hinnanguid. Iga inimene peaks ise endaga aru pidama ning mõtteid analüüsima. Inimesed kipuvad süüdistama teisi inimesi mis ei ole õige. Alati tuleks enne kõike iseendasse vaadata. Ei tohiks enda halba tuju kellegi peal välja elada. Kritiseerimine ei vii mitte kuskile. Kritiseerimine mõjutab kõiki inimesi ruumis või autos ning ei too mingit lahenudst vaid kaasab endaga halva tuju kritiseerijale ja ka inimestele kes on sunnitud seda kuulama. Kriitikat tuleks arutada selle inimesega kes seda teise arvates põhjustas mitte inimestega kes sellesse üldse ei puutu. Igas olukorras võiks inimene olla suuteline panna end teise inimese olukorda, et mõista teise inimese situatsiooni olgu see siis teiste suhtes kas halb või hea. Inimesi tuleks tunnustada heade tegude eest ning küsida tagasisidet tehtud või kogetud asjade kohta. Inimese tunnustamine muudab inimest terves elus.
tegemist. Mina arvan, et üldistamine on samuti inimeste puhul igapäevane nähtus, kuid samuti on ka see minu arvates vale. Jällegi pean aga ütlema, et ka üldistamine, nii, nagu määratlemine, on inimestele loomukohane tegevus. Võin juba iseennast analüüsides öelda, et kui näiteks kasvõi minu auto saab kriitika osaliseks, siis võtan ma ise ka seda nii, nagu oleks solvatud mind ning seejärel tekib kange tahtmine kritiseerijale etteheiteid tema enda kohta teha. Kui juba Hegel tõi jutuks haritud ning harimatud inimesed, siis leian, et üldistamise puhul on matslikkust (harimatu) ning kultuurne (haritud) käitumine eriti olulised. Ma võin ju võtta oma auto solvamist isiklikult, kuid minu arvates on oluline, et inimene kontrollib oma käitumist ning kultuurselt käitudes ei tohiks ta hakata vastu sõimama, nagu seda tegi Hegeli näites turueit (turueit käitus minu arvates harimatult).
annaabi.ee 
