närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting. SAT (signal detection theory ehk SDT; David Green ja John Swets). Lähtub eeldustest, et lävi ei ole püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mõjuvad sellele ka sensoorsed ning otsuse vastuvõtmisega seotud infotöötlustasandid (nt inimene otsustab huupi vastata ''jah''). Keeruline on seega tabada reaalset tundlikkust ja vastuse kriteerumi mõjusid, sellest tulenevalt need vastused, kus isik küll teatab signaalist, kuid tegelikult seda ei kuulnud, kannavad nime ''valehäired''. SAT on välja töötanud kvantitatiivsed meetodid sensoorne tundlikkuse ja vastuse kriteerumi eristamiseks. Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (teatud vastuste eelistamine, ehkki stiimuleid pole muudetud). On 2 tüüpi õiged vastused (tabamused & õiged hülgamised) ja 2 tüüpi valed vastused (möödalasud & valehäired)
Toidu allergia esinemisel on sageli tüüpilised kaasuvad sümptomid kõhulahtisus ja oksendamine. Allergiat põhjustava toiduallergeeni leidmine nõuab järjepidevat dieedi järgimist. Levinumad toiduallergeenid on veiseliha, kanaliha, piimaproduktid ja teraviljad (nisu, mais). Viimaks tuleks vaadata Favroti kriteerume, mis abistavad õige diagnoosini jõudmist. Diagnoosi määramiseks on vajalik vähemalt 5 kriteerumi koosesinemine (näiteks vanus alla 3-aasta, tubane eluviis, tabandunud kõrvalest ja esijalg, tabandumata kõrvaääred). Samuti ei tohiks seda kasutada diagnoosi ainukese meetodina. (Hensel jt., 2015). Autoimmuunhaigused on keerulise kliinilise pildi ja etioloogiaga haigused. Diagnoosimine põhineb peamiselt välistamise meetodil, mille juures esmalt välistatakse patogeenid ja muud tegurid, mis võivad sarnast kliinilist pilti põhjustada